Selle aasta alguses jõustus ringkonnakohtu otsus, millega lõppes aastaid kestnud töövaidlus kolmandast riigist pärit töötaja ja tema endise tööandja vahel. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga – sama tööandja suhtes on pooleli veel teinegi kohtumenetlus ning kokku on seitse töötajat kirjeldanud sarnast käitumismustrit, milles keskseks jooneks on töötajate õiguste eiramine, ebaausad praktikad ja ebavõrdne kohtlemine.
Vaidluse areng: kaugelt tulnud töötaja, kellel polnud võimalust ennast kaitsta
Töötaja pöördus 2022. aasta kevadel töövaidluskomisjoni poole, et nõuda töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tühistamist, saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja puhkusehüvitise väljamaksmist.
Kuna töötaja viisa lõppes ja ta pidi Eestist lahkuma, ei saanud ta osaleda töövaidluskomisjoni istungil. Tema viibimiskohas ei olnud võimalik ka veebivahendusel osaleda. Komisjonil jäi kasutada üksnes esindaja kaudu eelnevalt antud kirjalikud selgitused.
Tööandja seevastu esitas mitmeid dokumente ja sai kasutada võimalust oma seisukohti vahetult kaitsta. Töövaidluskomisjon jäi valdavalt tööandja väiteid uskuma ning rahuldas vaid osaliselt töötajal saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja puhkusehüvitise nõuded. Töölepingu tühisuse ja muus osas töötasu nõuded jäid rahuldamata.
Töötaja ei saanud otsust edasi kaevata, sest tema esindajal ei õnnestunud enam kontakti saada. Tööandja aga kaebas talle ebasoodsa osa edasi kohtusse.
Kohtumenetlus tõi välja uued asjaolud ja tõsised kahtlused dokumentide ehtsuses
Kohtumenetluses hinnati tööandja esitatud tõendeid kriitilisemalt. Selgus, et osa dokumentidest oli koostatud alles pärast töövaidluse algust, osades esinesid sisulised vastuolud ning mitu ei vastanud tegelikele maksetele. Kohus rahuldas töötaja rahalised nõuded.
Tööandja pöördus edasi ringkonnakohtusse, kuid 10. jaanuaril 2025 tehtud otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus jõusse.
Kuid tööandja pahatahtlikkus ei lõppenud sellega. Vaatamata 11. veebruaril 2025 jõustunud kohtulahendile ei tasunud tööandja vabatahtlikult töötajale välja mõistetud summasid. Töötaja pidi pöörduma kohtutäituri poole, et oma õigusi reaalselt maksma panna.
Võltsingukahtlus ja vaikivad lood – neli töötajat loobus, õiglus jäi saavutamata
- aastal pöördus minu poole kokku seitse kolmandast riigist pärit töötajat, kes kirjeldasid tööandja käitumist peaaegu identselt – ebaseaduslikud töölepingu lõpetamised, töötasude maksmata jätmised, allkirjastamata või tagantjärele koostatud dokumendid. Hiljem neli töötajat otsustasid loobuda nõuete esitamisest.
Peamiseks põhjuseks oli usalduse kaotus Eesti kohtusüsteemi vastu ja hirm kulude ees. Vaid vähesed suudavad võtta riski astuda kohtulahingusse, kui puuduvad teadmised, keeleoskus ja rahalised vahendid. Käesoleva juhtumi puhul otsustasin toetada töötajat tasuta, küsimata õigusabi eest ettemaksu.
Tööandja poolt esitatud dokumentide sisuline analüüs näitas mitmeid kahtlasi mustreid – näiteks allkirju, mida töötajad ise enda omaks ei tunnista. Nende sarnasus pärisallkirjadele on silmatorkav. Töötajate kinnituste ja dokumentide visuaalse võrdluse põhjal on esitatud ka kuriteoteade võimaliku dokumendivõltsimise kohta.
Minu varasem politseitöö kogemus aitas mind tõendite hindamisel, avastades nüansse, mida tavavaates ei pruugi märgata.
Üleskutse: me ei tohi lubada õigusemõistmise luksuseks muutumist
See juhtum, nagu paljud teised sarnased, heidab valgust tõsisele struktuursele probleemile. Eesti tööõiguslik süsteem eeldab, et töötaja on suuteline oma õigusi kaitsma, kuid tegelikkuses jäävad kolmandatest riikidest pärit inimesed sageli täiesti üksi. Nad ei tunne süsteemi, ei valda keelt, neil puudub võrgustik ja rahaline võimekus.
Kui tööandja saab sellises olukorras tegutseda teadlikult ja korduvalt töötajaid ära kasutades – lootes, et nad ei jõua kohtusse või loobuvad poolel teel –, siis ei ole see enam üksikjuhtum, vaid süsteemne ärakasutamine.
Meie kohus on sellele vastu seista. Vajame:
- kiiremat ja töötajale mõistetavat töövaidluste menetlust,
- tugevat järelevalvet korduvate rikkumiste korral,
- tasuta või riigi toetatud õigusabi haavatavatele rühmadele,
- ning nulltolerantsi tööandjate suhtes, kes eiravad jõustunud kohtulahendeid.